If you are using Internet Explorer 6, you may not have the best Bebo experience. Please consider upgrading.
Kingdom of Kanokupolu
Advertisement
- Tagline
- Fanau mo e fanga makapuna mei he FOLAOSI
- Me, Myself, and I
- Ha'a Moheofo teu fakatapu
Tapu ange mo Ha'a Talafale
Pea tapu ange mo Ha'a Ma'afu
Pea tapu mo e Ha'a kotoa pe
'Oku taku 'i he tala 'o e hau
Ngata 'eku tala fakatapu e
Tuku ki he 'apa'apa 'o e hau
Tala aofaki 'o e mala'e
Kanokupolu meaning: KANO 'O UPOLU (the flesh of Upolu).
Hingoa Fakatenetene - FOLA'OSI/NIUTU'UTOLU
Home of the (current monarch) Tu’I Kanokupolu dynasty (since the beginning of the 17th century), to which the current king of Tonga still traces his descent.
close Blog
-
'Aho e Tuee - lakalaka maa'imoa 'a e la'aa kuo unga fonua Kuini Salote Tupou III
'Aho e Tuee, 'Aho e Mavava,
Kuo katoa tu pe ki he fala
Kuo lato e mo'unga na'e tala
Pea ma'alali he feinga tau x2
'E Maliepo ka ko Molofaha
Tata'o e fue, ta'ofi e kava
He taufatungamotu'a e tala
Malu e fasi mo e 'apa'apa,
filo mei 'uta mo e tou'anga
Kau kailao he ko e tangata x2
'Oku 'ilo pe 'e ha ma'utala
Tui 'Atua, Tui A'ana
Mo e fua 'o e tu'a masanga
Kano 'o 'Upolu ne fakahuafa
Ko e tala ia mei Ha'amoa
Tu'ulotofale 'i he 'otu Tonga
Pea 'oku kei fongofongaola
Lea ngaue hotau kuonga x2
Tukufua 'a e kau toutai
Ko e anga e fakatootoo peau
Ha he 'aho ni, Ha he 'aho ni hono anga fai
'A 'eni 'oku ta fakamanatu
Si'i hake 'i Tali ki Ha'apai
MO e moto 'oku fakatalutalu x2
Uisa e na'a te tala humaki
Pea lela 'i he hau'aatea
Ha mea' koaa ke fe'ekenaki
Pe fiu 'akumi hano tala
To'ulu he vao 'akau kakala
Ne 'alaha he liku 'o hihifo
'A loumaile ne poto he anga
MO e huni fakame'ite loto
Ne ngangatu 'i ho tau pule'anga
Pea hao mo 'etau nonofo x2
Fine tokelau tu'u hifo hee
'O sei he puataukanave
Ka te foki 'o talanoa kiai
Matanga 'o hotau kuonga ni
Fu'u sita na'e fakalanga mai
'O 'afa'aafa pea kuo lahi
'Oku aka 'i he 'ofa mateaki
Pea sino he mo'ui li'aki
He koia pe 'a e lava'anga
'O e fononga ni hono ha'aha'a
Tau fiefia 'i he melino
He Tonga mo'unga ki he loto
0 Comments 38 weeks
-
Fitu’alofi – Fola’osi
FITU'ALOFI MO TENGETANGE MOE SIA KO "ULUKAULUPE
HE'E 'ILO AI PE 'E NGALO 'AFE 'A SI'ONO 'EA NA'A TAU ELE
NA'AKU SINAKI TALAATU PE UTA KIHE FALA 'O SETANE
KOE POTU 'OKU 'AU'AU HE 'E MA'U MO'ONI AI HO VELE
NIUTU'UTOLU FUNGA MATATOA KA FEHU'I LEVA AU 'EHA SOLA
PEA TEKE TALAANGE 'E NGALOA 'ALU KI VEIUKI MOE FALETALANOA
NEKE TALAATU ATU 'A TATAKAMTONGA KOHO MAU 'API TALU MEI FUOLOA
'OKU'ILO IA HE LUPE 'A NOA PEA TU'U IA 'O LAUI KUONGA
FOTU 'A 'ULUA PEA MO FANGA TAPU 'UTULONGOAA MO TAKUILAU
VAI KO PUNA PEA MOU 'ALU 'OIAUE PE HA'U 'A HA'APAI MO VAVA'U
KAUFOKI KIHE KAKALA 'OE HAU HE HINGANO HELO
MAKULU MAI HAKU KAFU
'IO TONGVOU MO HA'AMAAU 'AE TONGAFISI HOKU N'OFA ATU
HA'U KETA LULU KAU 'ALU HE KOE VAKANI IA 'E FOLAOU
PEA HEIKAI HA TOE TATAU 'ISE'ISA 'OKU TAUELE KIA AU
'IO HE 'OKU KE ''ILO 'A HAKAU TAPU 'OKU FIFITA'A 'A HONO PEAU
HE 'OKU TOFUU FAKA VALE AU 'OIAUE TUKULA KEI OFI KAKE HA'U
TELIA E FOKOLOLO 'OE HAU
7 Comments 204 weeks
-
Tu'i Kanokupolu Lineage
Tu'i Kanokupolu Dynasty Line
1. Ngata (son of Tu'i Ha'atafunga Mo'unga'otonga) (approximately 1610 A.D)
2. Atamata'ila
3. Mataeleletu'apiko
4. Mataele Ha'amea
5. Vuna Tu'i'oetau
6. Ma'afu'otu'itonga
7. Tupoulahi
8. Maealiuaki (abdicated his Tu'i Kanokupolu title to become a Tu'i Ha'atakalaua)
9. Tu'ihalafatai (met Captain Cook in 1777)
10. Tupoulahisi'i
11. Mulikiha'amea
12. Tupoumoheofo (Female Tu'i Kanokupolu that started sitting with her back to the Koka tree – this became on ongoing tradition for Kings to sit with their back to the tree. Tupoumoheofo took the Kanokupolu title from her brother who was the righful heir).
13. Mumui
14. Tuku'aho
15. Ma'afu'olimuloa
16. Tupoumalohi
17. Tupouto'a (reigned 1812 – 1820)
18. Aleamotu'a (reigned 1826 – 1845) (his son left Tonga for Fiji as he did not want to become a Tu'i Kanokupolu)
19. Siaosi Tupou I (reigned 1845 - 1893) (first of the Tupou Royal line that still reigns in Tonga today)
20. Siaosi Tupou II (reigned 1893 - 191
21. Salote Tupou III (reigned 1918 - 1965)
22. Taufa'ahau Tupou IV (reigned 1965 - 2006)
23. Siaosi Tupou V (current Monarch)
1 Comment 282 weeks
close Forum
-
Note to everyone...
by
Hala'Ovava
Welcome to all new and current members of the ' Kingdom of Kanokupolu' page.1 Reply 242 weeks
As I understand some of the members would like to discover more about their family origins, history / genealogy of Kanokupolu. PLEASE NOTE that you are all welcome to post up topics on the forum, and onto the blog.
So , feel free to add your information here as this page is for you, I and all to use. But remember to not abuse it as well.
In saying that I hope that you all have a wonderful day. Be blessed and be inspired.
God bless you all, much love
Vava
-
Fola'osi - Kanokupolu Video Performance for HRH King George Tupou V's coronation 02/08/2008
by
Hala'Ovava
The lakalaka is a dance form that accompanies poetry. The arm movements are graceful and intricate, deriving their distinctive character from the rotation of the lower arm.1 Reply 247 weeks
The men do one set of virile movements while the women do another set of very graceful movements.The movements dramatize the poetry.
The high ranking dancers are the vahenga (male and female) in the middle of the front row, usually being members or descendants of the Royal Family or the Lord of the town.
The Tu'i Kanokupolu,who is currently His Majesty King George Tupou V, is the sovereign of Tonga and traditionally, his seat is in the village of Kanokupolu, in the western part of Tongatapu, from which hail the performers of this dance.
Well known as the Fola'osi, a reference to tehir tapa costume, the lyrics of this lakalaka is titled "Fasi 'ae Ngalu" and were composed by Her Late Majesty Queen Salote Tupou III, which describe the origin of Ngata, the first Tu'i Kanokupolu line of Kings.
The vahenga is HRH Princess Angelika Latufuipeka Halaevalu Mata'aho Napua-o-ka-Lani Tuku'aho & the Hon. Siosifa.
Malo and enjoy:-)
-
Hingo
by
Lillian . M
Koe Tala Fatu Fonua ‘oe Kano –‘o-‘Upolu7 Replies 280 weeks
Kuo ongo atu eni ki ‘Upolu’i Ha’amoa, kuo fakahifo-tama ‘a Limapo ki he Tu’i tonga’ koe tamasi’i tangata. Pea na’e toki fetukutuku mai leva e kainga Ha’amoa, ‘o nau ‘ apitanga’i fonuamotu. Kuo a’u eni ki he taimi kuo fu’u tokolahi e nofo, Pea kuo efi’efi ‘aupito ki he nofo fakafonua. Ko ia na’e fekau mai leva e tu’i tonga, ke hiki e kainga Ha’amoa mei Fonuamotu ki he Potu-‘uta ‘o Mu’a, pea ke nau fetukutuku katoa e hou’eiki moe kau matapule’ ki ‘uta, o nofo ki ai.
Nae ‘ilo’ilo lelei pe ‘e he kainga Ha’amoa honau kakaa’i ‘e he kainga Tonga. ‘I he’enau feangainga mo ’enau tukuhua, pea nau ui ai honau ‘api ko Tatakamatonga (anga ‘o e ta-ta’a-mo-e-tonga, koe taka-mo-e-tonga). Koe tupu’anga ia ‘o e hingoa Tatakamotonga, pea ‘oku ‘ilo lelei pe ‘e he kainga Mu’a ‘ae ‘api tonu ko’ia.
Kuo tataka moe fua’a ‘ae hou’eiki tonga, he fu’u tokolahi ‘ae kainga Ha’amoa, pea na’a nau pehe ko hono vete’anga pe, ko hono ‘ave honau fua ko Ngata ke hiki ‘o pule ‘i Muifonua, pea tokanga’i mai ai ‘ae ‘inasi.
Koe taimi ko eni kuo fu’u toulekeleka ‘ aupito e Tu’i Tonga, pea ‘omai ai ene fekau mei kauhala’uta, ki he Tu’i Ha’atakalaua ko Mo’ungatonga ki Kauhalalalo. Ke fai hano fatufatu ke maau, pea tuku ki a Ngata ko e lahi ke hiki mo hono kainga ki muifonua; ‘o tauhi mei ai e fatongia he oku nau fu’u kaungamalie.
Kuo finangalo e Tu’i Tonga, ke fatufatu ke maau e teu hiki ki Hihifo, pea kuo ‘afio ‘i pe ‘e he Tu’i Ha’atakalaua ko mo’ungatonga, ka hoko ha moveuveu ‘e kaimongea e kainga Tonga, he ko e kainga loto tangia e kainga ha’amoa. Ko e fielau ‘enau ui honau ‘api ko ‘ ko Tata’amatonga ‘ hekuo faka’au ken au tu’ukilo pe he fo’ifo’ianga ho’otautolu kainga.
Na’e toki to folofola leva a Mo’ungatonga he ko hono ‘alo. ‘’’E lelei ke ui a Ngata ke u akonaki’i, pea tuku atu ke mou fatu ke maau mo ma’opo’opo ‘enau ’alu, pea tenau Hifofua pe ‘oua na’a fakakongokonga, pe feavaaki ha tafa’aki. Manatu ke ui e kainga Ha’amoa ke mou alea, pea toki fakaha mai.
Kuo fepauaki e finangalo e ongo tu’i, ke hifoaki a Ngata ki muifonua pea ‘e hifofua. Ke hifo mo e ouau kakato ‘o e mala’e, mo e naunau fakafale ‘o e ‘uluaki Tu’i Kanokupolu, mei Fonuamotu ki muifonua. Ko ia ne hili e faka-fale puipui ‘a Mo’ungatonga mo Ngata, pea toki ‘alu e fekau ki a ‘Ama mo e kau matapule Ha’amoa, pea ki a Lauaki moe katoa e kau matapule Tonga. Na’e fakaha leva e fatu kuo fai ‘e he Tu’i mo e hou’eiki, pea na’e tali fakafeta’i pe ongo kainga ki he fakakoloa kuo too.
Na’e tu’utu’uni leva ‘e mo’ungatonga ki hono tehina ko Valoa, mo hono foha ko Nuku kena kau he folau, pea pehe ki a Halakitau’a mo hono foha ko Niukapu. Kuo mateuteu foki a Lauaki, Motu’apuaka, Hauta’ulu mo Takapu, pea mo e ongo toutai ko Ula mo La’auola. Kuo nau ‘osi ma’u pe foki e tala mei Hihifo, ke ‘oua na’a tu’u ange ha taha ki muifonua he te nau tuli ki tahi.
Ko ia na’e tuku leva a Ngata ki a Tohu’ia ke fai hono fakalekesi, he kuo ‘osi fai e talatalaifale. Na’e kole ange leva a Ngata ki he hou’eiki, ke ki’i tatali mu’a e teu hifo ki muifonua, ha nau ki’i folau mo Nuku mo Niukapu ki Tokelau, pea nau toki foki mai ia ‘o fai e Hifofua. Kae kehe, na’e fai e folau ia, pea na’e toki mahino he vahanoa ‘a e taumu’a totonu ‘o e folau. Pea ‘i he ‘enau foki mai na’e fai leva ‘a e hifo ki muifonua, ‘o hange ko ia ‘oku ha he “Tala ‘o e ‘ulu tolu”.
Na’e kei fehu’ia pe he taimi ko eni, ‘e he kainga ha’amoa, pe ko e Tu’i ha ‘e fakanofo”? Pea ko e folofola ‘a e Tu’i, “ko e Tu’i ‘o e Kano-o-‘Upolu”. He ko e fua ‘a ‘Ama mei he kano’o Upolu’.
Kuo maau e nofo ‘i Hihifo mo e Tu’i kanokupolu, pea kuo ‘os
close Video Box
Lakalaka 'ae Fola'osi mei Kanokupolu with HRH Prince Ata & Princess Angelika Tuku'aho.
close Photos
-
Title Holders of Tu'i Kanokupolu
(12)
-
My Album
(12)
-
Hala e kainga Kanokupolu
(16)
-
Kanokupolu Beaches
(9)
-
Siale Family Album
(24)
-
Siale-'Akau'ola Family Album
(26)
-
Famili o Vakalahi mo Tupou Tanginoa
(43)
-
Kanokupolu 4shore
(12)
-
Fa'oa Family
(5)
-
Tanginoa Family Reunion 2008
(22)
-
Tukuafu/Lomu Family
(48)
-
Tukuafu/Lomu Family
(22)



























My grandpa was from here.. R.I.P TEVITA KAUFUSI SIKEI XO
'ofa atu ki he kainga kotoa mei he Fola'osi
Malo e laumalie e kainga 'o 'ene 'afio. 'Oku 'oatu e 'ofa lahi kiate kimoutolu hono kotoa he paenga ni.
malo e lelei 'a e kaufefine mei he lausi'i.kataki pe he fiekau atu he peesi ko 'eni ka kou takai fala atu moe foha 'o Veangu(ko Vilaketi)pea neongo 'oku mole mai ia ki he lolo 'a Halaevalu ka he'ikai ke ngalo 'a e fonua tupu'anga .'ofa lahi atu VIlaketi moe famili mei Vava'uVeangu MO"unga 'o Ha'atafumo Kanokupolu
Malo mu'a e laumalie si'i kainga 'o e Kakano-'o-'Upolu ..... 'Oku mou si'i fefe hake? Ko e afe atu pe o fakalea atu ko e teu e katoanga ki he 'aho e Tama ko Siaosi Tupou 5 he Monite...pea 'oku logologo katoaga e Fola'osi he kuo ngaue e fu'u hingano ko Makulu mai haku kafu pea kuo lea e 'otu sia he logologo katoaga pea 'oku fakaafe'i atu ai e kainga kotoa e Niutu'utolu ke mou me'a mai ki he'etau faiva kuo 'osi kamata hono ako mo e teu mafana ai pe ki he Monite 1 o 'Akosi kaikehe 'ofa atu mei he 'api ko 'Ahomatafolau he lotu mei he Fola'osi
see you soon kanokupolu
malo e sii laumalie ae kainga mei he kakano 'o uplou. ikai ke mauu ha mea ka koe foi kato manioke pe ena mei amelikani! ofa lahi atu! Lipe&kids! Fanga mokupuna o vakalahi mo monu!
'Ofa Atu
Malo e lelei kainga oe NIU-TUU- TOLU koe mea fkfiefia koe lava ketau felongoaki e bebo land kimua pea te humai kou uluaki fkhoko atu au koe MOKOPUNA AU O KALI N MELETOA FIFITA pea koe kelekele eni naate sii moui aki pea oku ou kei ofa kiai pea ne ongo kuo tau ihe fnua muli ka heikai ngalo hotau Fonua Eiki ofa lahi atu ki he KAINGA kotoa oe NIU-TUU-TOLU OFA kemou mau ha KILISIMASI Fonu fiefia mo ha TAUFOOU MONUIA.
oku.faka,fiefia,emau,sio,kihe,kolo ,tupuanga.heikai,ngaloae,api,ko,al aisia,alaikolonga,moe,hala.tafenga ,lolo.koia.ae.tupu.anga,ofa.atu.ki .he.kanokupolu.kotoa.petauange,ke, mou,mau.ha,kilisimasi,fiefia,moha, taufoou.fonu.tapuekina.
i love my family from kanokupolu so happy to have found this page so i can learn more about the village and my family
love to my "TAUKEIAHO and 'AHO family"
xxoox
Malo ho'o mou tau moe feitu'u ni koe ki'i huu mai pee ke fakahoko atu kuo toe fakamo'ui 'ehe ki'i to'utupu o Kanokupolu 'a e Ifi Ta Langa, pea kuo 'osi lahi moe ngaahi ngaue kuo fakahoko koe monomono 'e 'aa fonua pehee ki he fakama'a e 'uu 'api li'aki kae 'uma'aa e vaha'a kolo mo 'Ahau ka e pehee ki he konga ki Ha'atafu. Kuo loto lelei moe punake kae 'uma'aa e ngaahi matu'a ke toe fai hano ako e 'uu hiva 'a e fonua, Maloo
Malo 'ae lelei 'ae kainga kakano 'o upolu fkatulou atu kau ki'i fkahoko atu au ,koau koe makapuna tolu au 'o Finau Ula ,ko hono ofefine 'a Lupe 'a'eni 'oku mau tupu ai,ka ko Lupe na'e tamai ia ki Tatakamotonga ka ko eku fie kaunga fkataha pe he fiefia pe he konga homau tafaaki atu kihe fonua Eiki ni,ka koia pe ofa lahi atu kia moutolu hono katoa. Pea ofa atu kihe famili 'ihe peesi ni,oku ikai ketau fe'ilongaki 'of lahi atu.
Malo lelei kainga 'o Tupou 'Ofa 'oku tokamalie pe me'a kotoa mei muifonua. 'ofa atu
Hi there, You can add your photos to the photostream and one of the moderators should be able to assemble this into an album for the MONU family. Thanks & Regards, Kanokupolu Moderators
A very big love 2 all Kakano-'o-'Upolu people from da Kai-'i-Velata family
ofa atu kihe kanokupolu hono kotoa..all frm Holo`ia Family In reply to: "Wishing everyone a great start for 2010" by Kingdom of Kanokupolu
Hey . . I would like to add the "MONU" family to the kingdom of kanokupolu page . . could you let me know where to send pics for you to add in a new album? Love to the Niutu'utolu famz . .
Hey Kanokupolu Peoplez Fefe kainga Julz! Sai pe kuo mei foki mai a Erinz kou tui pe koe folau lelei, 'ofa pe 'oku tau 'inasi he mo'ui lelei kotoa, 'ofa lahi atu